Harilik tiigerlill “Lilacea”

Tigridia pavonia

Harilik tiigerlill on väga eksootilise välimusega Mehhiko pärismaine sibultaim.  Mõnikord nimetatakse tiigerlille ka paabulinnu lilleks, mis on tema pilkupüüdvat välimust arvestades taimele väga sobiv nimi. Tiigerlille sortide seast leiab väga jahmatavaid särtsakaid värvikombinatsioone – kõik helepunase, oranži, roosa, kollase, lilla ja valge toonid, mis on veel omakorda segatud tavaliselt kontrastsete värvilaikudena. Tiigerlille kasvatamine nõuab vähe vaeva ja on seetõttu kohane ka veel väheste kogemustega aednikule. Tiigerlille kasvatatakse suvise üheaastase taimena. Sibulad istutatakse kevadel ja võetakse sügisel enne öökülmi uuesti üles. Kuna tiigerlille sibulad on suhteliselt väheldased, on soovitav neid läbikuivamise vältimiseks säilitada  kuivas külmavabas kohas soovitavalt turba või mõne muu koreda materjali sees.

Tiigerlilled kasvavad olenevalt sordist ja kasvukeskkonnast kuni 60 cm kõrguseks.

Tiigerlilled kasvavad hästi parasniiskes hästi vett läbilaskvas toitaineterikkas mullas nii peenras kui potitaimena poolvarjus kuni täispäikeses.

Tiigerlille juured on söödavad. Neid saab küpsetada ja neil on sarnane maitse maguskartulile. Toorelt söömisel võib tekkida suus põletustunne.