Nutikad nipid, kuidas ürte talvel katta

Talvised tööd ürdipeenras

Sellel aastal on talv eriti ettearvamatu loomuga. Täna ulatuvad lumehanged põlvini ja juba homme on sulaveed valla ning hanged kahanenud lõppematu vihmaladina saatel olematusesse. Sellised talve tembutused seavad aiapidaja ette eriti keerulised küsimused, kuidas kõik oma taimed uue kevadeni elus hoida. Nii nagu kõik teised talve heitliku meele käes olevad aiataimed, vajavad ka ürdid omaniku tähelepanelikku hoolitsust.

Mida lumerikkam talv, seda paremini taimed talvituvad. Minu aastatepikkuse kogemusena ürtide kasvatamisel kaitseb taimi talve tujukuse eest kõige paremini kohev lumevaip. 30-40 cm paksuse lumekihi all võib olla maapinnal temperatuur 1-3 külmakraadi, samal ajal kui kraadiklaas näitab välistemperatuuriks akna taga -30°C. Kuid juba 0° juures vajub lumikate tihkeks, mille tõttu lumekihi soojapidavus väheneb oluliselt ja tänu temperatuuri alanemisele ning uuesti külmumisel tekib lumekihile kõvakooreline õhku mitte läbi laskev kaas, mis jätab taimed õnnetult ummuksisse.

Aga mida teha siis, kui lumevaip on ära sulanud ja taimed jälle ilma kaitsva katteta?

Jagan sulle allpool mõned nõuanded, kuidas ise talitanud olen, kui on tekkinud vajadus aias püsikuna kasvavaid maitse- ja ravimtaimi kaitsta talve heitlike olude eest.

 

Kuidas siis ikkagi taimi katta, kui lund ei ole ega tule?

Katmise reegel on lihtne: taimi ei kaeta enne püsivate külmade saabumist. Eriti tuleb jälgida, et talvekatte alla jäävad taimed oleksid kuivad ja maa tahenenud. Niiskuse käes kipuvad taimed hauduma ja vastuvõtlikumad neist ka hallitama minema. Parim talvekate on selline, kust õhk küll külgedelt liikuma pääseb, aga ürtidele vihmavesi peale ei saja.

Kui soovid oma taimi talvekülmade kaitseks katta, soovitan sellega mitte kiirustada. Oluline on jälgida ilma, sest liiga varajane taimede katmine teeb rohkem kahju, kui üldse katmata jätmine. Täpset soovitust taimedele katete laotamise aja kohta pole, sest talved on kõik väga erinevad. Mõnel juhul tuleb see töö ette võtta juba sügisel, mõnel paksu lumega talvel pole seda vaja üldse teha.

 

Milliseid materjale saad kasutada talvekatteks?

Kõige tähtsam talvekatte valikul on see, et kasutatav kattematerjal oleks õhku läbilaskev ja kuiv (mitte mingil juhul ei tohi selleks olla kilematerjal) ja on  paigutatud taimedele nõnda, et vihm otse ülevalt taimedele peale ei sajaks, sest kõige hukutavam on taimedele otse peale sadav vihm.

Soodne ja loodushoidlik lahendus on kuuseoksad. Samuti ei tee selline katmisviis midagi kurja ka sel juhul, kui lumevaip talvel juhtub eriti kohev olema.  Kuna äsja ka jõulukuusk toas oma säramise lõpetas, siis sobivad jõulukuuse oksad suurepäraselt taimede talvekattena kasutamiseks. Kuuseoksad ei hoia otseselt just külmakraade eemal, kuid pakuvad head kaitset külmade tuulte ning otsese niiskuse eest. Kui lund juhtub vähe olema, siis aitavad kuuseoksad seda vähestki lund kinni hoida.

Teiseks soovitan kuhjata taimede ümber kuiva turvast, puulehti või põhku. Võib torgata maasse kuuse- või männioksad moodustades neist taime ümber püstkoja laadse moodustise. Vajadusel saab selle püstkoja ka parema seisukindluse huvides nööriga kokku siduda ja mõned puukepid toestamiseks püstkoja sisse maasse torgata.

Veel soovitan talvekatteks kasutada aianduspoodides müüdavat spetsiaalset valget talvekattekangast. Võrreldes looduslike materjalidega on see variant oluliselt kulukam, kuid kasutada saab aastaid. Kevadel peale kattematerjali eemaldamist tuleb see kuivatada, prahist puhtaks kloppida ja uue kasutuskorrani tallele panna. Ise kasutan seda oma müntide kollektsiooni katmiseks, kuna kõik pea kuuskümmend erinevat münti kasvavad suurtes anumates, mis jäävad külili panduna kevadet ootama. Need anumad katan kahekordse talvekattekangaga ja kui sellele veel lumi omakorda peale sajab, siis on taimed kõik hästi kaitstud.

Millised ürdiaia taimed võivad vajada talvekatet?

Külmal, lumeta talvel tahavad katmist kõik vahemerelise päritoluga maitse- ja ravimtaimed. Eriti taimed, mille risoomid kasvavad mulla pinnal, kuna lumeta talvel saavad just sellised taimed kõige tõenäolisemalt pakasest kahjustatud või hukkuvad sootuks. Taimi saab kaitsta, kui sügisel maapinnal hargnevatele juurevõsudele turvast või puulehti peale kuhjata.

Maapealsete võsunditega paljunev kõige talveõrnem isend ongi erinevate müntide seas olev harilik piparmünt (Mentha x piperita).

Mina Tamme talu ürdiaias taimi talveks üldiselt ei kata, aga sulle soovitan võimalusel siiski külmahellemad ürdid nagu liivatee, lavendel, piparmünt, meliss ja salvei kuuseokstega katta.

 

Kas aias kasvavaid ürte tuleb talvel kaitsta metsloomade eest?

Närilised ja jänesed pole talvel Tamme talu ürdiaias taimede vastu huvi tundnud, küll aga külastavad metskitsed meelsasti talvist ürdiaeda. Kevadeks pügavad nad ühtlasesse ümarasse vormi nii koirohud kui sidrunpuju. Hiirtele maitsevad väga maapirni mugulad, aga et maapirn paljuneb väga jõudsalt, ei kurjusta ma hiirtega sedavõrd, et neile lõkse üles sean. Küll meie tubli kass vajaliku harvendustöö hiirtekoloonias ära teeb.

 

Kas talvel ürdipeenralt saaki saab?

Nii mõneltki ürdiaia taimelt saab toidule maitseks lehti näpistada talvelgi. Selleks sobivad kõik igihaljad taimed nagu liivateed, salveid ja mägipiparrohi. Kuni suuremate talvekülmadeni saab iisopilt ja petersellilt toidu maitseks võrseid ja lehti noppida.  Isegi sellerile ei ole esimene külm veel midagi märkimisväärselt kahjustavat teinud ja kui lumi katab rohelised lehed, siis on võimalik maitserohelist aiast veel pikka aega koguda. Ja seda ka lumevaiba alt.