Selles blogiartiklis tutvustan meil ühte suhteliselt harva kasvatatavat taime, mis on üheaegselt nii delikatessköögivili, ilutaim ja ravimtaim üheaegselt. Kuna olen ise artišokke juba aastaid kasvatanud, siis jagan selles artiklis oma kogemusi selle väga kuningliku ja kauni taime kasvatamisest.
Artišokist lähemalt
Harilik artišokk Cynara scolymus on korvõieliste sugukonda kuuluv tugeva juurestiku ja hõbedaselt roheliste sulglõhiste lehtedega mitmeaastane taim, mis võib koos oma õisikuvarrega küündida pea kahe meetriseks. Õisik on kujult ja värvuselt sarnane ohaka õisikule, kuid tunduvalt suurem ja silmapaistvam ja võib kaaluda kuni 500 grammini.
Artišokid pärinevad Vahemere piirkonnast. Taime kasutamist tundsid juba vanad egiptlased ja kreeklased, kes kasutasid artišokki nii delikatesstoiduna kui ravimtaimena.
Oma uhke välimusega püüab artišokk kindlasti pilku ja seepärast leiab artišokki paljudes Euroopa lossi- ja kloostriaedadest, kus teda on ajalooliselt kasvatatud nii ilu kui delikatessköögiviljataimena. Taime leiab sageli ka linnahaljastusest tavalise lillepeenra taimena.
Artišoki maitse on proovimist väärt ja sarnaneb sarapuupähklile ja sellerile. Kulinaarset kasutust leiab õige väike osa muidu väga imposantsest taimest. Toiduks tarvitatakse artišoki veel puhkemata noort õisiku põhja koos õisikut katvate soomuste alumise osaga, mida kutsutakse artišoki südameks. Neid saab küpsetada, marineerida, hautada kui õlikastmes valmistada. On toiteväärtuselt üsnagi kaloririkas, kuid kuna tegu on delikatessköögiviljaga, siis artišoki söömisest kehakaalu tõusu pole vaja karta.
Tamme talu külastajatele on väga tihti suureks üllatuseks see, et kas tõesti nii väikest osa saabki taimest toiduks tarvitada.
Eesti tingimustes saab artišokki väga edukalt kasvatada üheaastase taimena. Saartel ja ranniku piirkondades võib taim talved üle elada ja siis alustab ta teisel kasvuaasta kevadel alates mai keskpaigast juba hoogsat kasvamist. Sellistele taimedele ei tee öökülmad liiga, nii et neid eraldi kaitsta pole tarvidust.
Artišoki kasvatamine seemnest
Tamme talu ürdiaias kasvatan artišokke juba mitmeid aastaid üheaastaste taimedena, sest meie kliimas ta üldiselt ilma kuiva katteta talve üle ei ela. Taimede hukkumiseks saab saatuslikuks tavaliselt vinduv ilma lumeta ja pidevate sula-külma vaheldumisega ilm, mis taimede juured ära mädandab.
Artišoki kasvatamine on õige lihtne ja ei erine teiste soojanõudlike taimede ettekasvatamisest, kui teada paari vajalikku nippi.
- Seemned tuleb sooja kohta idanema panna juba alates märtsi keskpaigast;
- Seemned tuleb sooja kohta idanema panna juba alates märtsi keskpaigast;
- Seemned on paras külvata 1-1,5 cm sügavusele. Soojas kohas tärkavad seemned üsna kiiresti, mõnel juhul juba seitsme päevaga;
- Artišoki taimi ei ole vajadust pikeerida. Seepärast võib seemned kohe ühe-kahe kaupa külvata väikestesse pottidesse. Väga sobiva suurusega on eelmisest hooajast säilinud suvelillede kümne pesaga kassetid;
- Kui taimedel on kasvanud juba kaks pärislehte, tuleks taimed ümber istutada suurematesse pottidesse. Siis jõuavad taimed enne õue istutamist veel jõudsalt kosuda;
- Noored taimed ei talu öökülma, seepärast saab taimed välja istutada peale öökülmade möödumist;
- Muld peab olema kindlasti viljakas, sest siis jõuab taim kasvatada hulga õiepungi. Väga heaks kasvurammuks on laagerdunud hobusesõnnik;
- Peenral peab jätma taimedele piisavalt kasvuruumi, arvestades taimede vaheks 0,7 kuni 1m;
- Taimed istutatakse veidi sügavamavale kui nad istikupotis kasvasid;
- Artišoki lopsakaks kasvuks on vaja taimi küllaldaselt kasta. Seda eriti peale peenrle istutamist ja pikemal sademetevaesel ajal;
Kui õnnestub seemned varakult külvata ja taimed soojas ruumis (aknalaual) ette kasvatada, saab taimede puhkenud õite ilu alates augustist nautida.
Seemned on saadaval suuremates aianduspoodides. Taimi saab soetada alates maist Tamme talu e-poest www.tammetalu.eu
Kas kahjurid teevad artišoki kasvatamisel muret?
Üks väike probleem on artišoki kasvatamise juures ka. Nimelt keset suve, pikemal põuaperioodil kipuvad artišokitaimed, mis kasvavad kuivemas mullas ja ei saa piisavalt niiskust kastmise või vihma näol, olema heaks pesitsuspaigaks lehetäidele. Tõrjeks piisab lehtede alumiste poolte pesemisest veejoaga. Kui täisid rohkem, siis aitab Neem-Azal, mis on müügil aianduskauplustes ja on lubatud kasutamiseks maheaianduses.
Meie tingimustes seemned tavaliselt ei valmi, nii et pole mitte mingit ohtu, et taim aias umbrohuks muutuks.
Artišokk ravimtaimena
Artišoki kuivatatud või värsked lehed on veres kolesteroolisisaldust vähendava ja sapi teket soodustava toime poolest. Taime kasutatakse veel kõhupuhituse ja seedehäirete puhul, mida põhjustab raskesti seeditav ja rasvane toit. Kliinilised katsed on näidanud, et artišoki preparaatide kasutamine vähendab kolesterooli ja triglütseriidide kontsentratsiooni vereseerumis. Teaduskirjanduse andmetel loetakse artišokki perspektiivseks vahendiks ateroskleroosi profülaktikaks.
Minu kogemuse järgi väärib artišokk igati kasvatamist, olgu siis ilu- või eksootilise köögiviljataimena. Ja mis peamine, artišokki on üsna lihtne kasvatada.
Head katsetamist!
Heli
Tamme talu ürdiaia perenaine