Harilik kalevikepp “Rose”

Gaura lindheimeri

Kalevikepid on tõelised päikesekummardajad, kõige paremini paitab nende lillede ilu välja päiseselisel kasvukohal.

Harilik kalevikepi looduslik areaal on Mehhiko ja USA lõunapoolsed piirkonnad, kus kalevikepid kasvavad põõsasjate rohttaimedena.

Kalevikepp on rikkalikult õitsev vähenõudlik püsilill palulilleliste sugukonnast. Moodustab märkimisväärselt kauni õierikka puhmiku. Õhulised õied on neljatised, mis tuule käes hõljudes näivad liblikatena.  Kasvamiseks vajab kalevikepp lubjarikast hästi vett läbilaskvat pinnast ja päikeselist kasvukohta. Kuid taimed saavad hästi hakkama ka liivases või savises kuivas pinnases. Kalevikepid on põuakindlad ja kahjuritele vastupidavad. Õitsemise aeg kestab suve algusest kuni sügiseni. Suvel peale esimest suuremat õitsemist on soovitav taimede äraõitsenud varred tagasi lõigata, sest see soodustab uute õisikuvarte kasvu. Kalevikepid sobivad suurepäraselt kuivema mullaga loodusaeda või suuremate kogumikena peenrasse koos teiste kuivemat mulda eelistavate taimedega.

Harilikul kalevikepil puuduvad kulinaarsed omadused, kuid taimest saab maitsva tee, mis on võrreldav oma tervistavatelt omadustelt ahtalehisest põdrakanepist valmistatud teega. Erialakirjanduse andmetel on indiaanlased kasutanud värskelt purustatud kalevi­kepiürti mähistena lihase- ja liigesevalu korral. Seespidiselt mõjub harilik kalevikepp nagu toonikum ning kuivatatud lehti kasutatakse ja juuakse nagu harilikku hiina teepõõsa lehtedest valmistatud rohelist teed.