Santa katariina jänesekapsas”Fanny”

Oxalis triangularis

Santa katariina jänesekapsa sort “Fanny” on hõbedaste laikudega erkrohelistel lehtedel ja heleroosade õitega armas taimeke. Taim on pärit Lõuna-Ameerikast, kus ta looduslikult esineb. Santa katariina jänesekapsas kasvab hästi nii täispäikeses kui poolvarjus ja pigem happelisemas aiamullas. Kastmise suhtes on üsna leplik. Mina olen aastaid kasvatanud santa katariina jänesekapsast potitaimena, sest siis tuleb  taime muljetavaldav välimus eriti esile. Lisaks on potis kasvavat jänesekapsast lihtne ka talvekorterisse seada, sest see külmaõrn jänesekapsas ei talvitu meil peenras. Sügisel, juba enne esimesi öökülmi, lõpetan ma taime kastmise. Kui esimesed öökülmad taime lehed ära võtavad, tõstan ma taime koos potiga tuppa pimedasse kuiva kohta ja unustan kuni kevadeni. Siis on paras aeg taime ka paljundada, nimelt puhastan sibulad kuivast mullast ja jagan sibulad mitmesse potti laiali. Paras sibulate vahe on 5-10 cm. Parim muld on hästi vett läbi laskev ja veidi happeline. Parimaks istutusnõuks on jänesekapsale pigem laiem ja mitte eriti sügav anum. Potid tõstan valguse kätte märtsis ja alustan tagasihoidliku kastmisega. Õige pea näitab taim kasvu algust. Kui on soov santa katariina jänesekapsast üheaastase peenralillena kasvatada, siis sibulate maha tippimise aeg on mais, kui ilmad juba vähe soojemad on. Sibulate paras istutussügavus on kahe- kuni kolmekordne sibula kõrgus. Peenrast on taime väikeseid sibulakesi sügisel üsna tüütu välja noppida. Kui osa neist juhtub tähelepanematuse tõttu peenrasse jääma, siis pole vaja muret tunda, sest sibulakesed külmuvad talvel ära ja taim ei saa muutuda tülikaks umbrohuks. Taime lehed ja õied on mõnusalt hapud ja sisaldavad C-vitamiini. Lisaks süüakse ka taime risoome, mida saab toiduks tarvitada toorelt ja kuumtöödeldult.